8.aprillil läksime Maarjaga Coolangattasse, söitsime alguses Varsity Lake'i ja seejärel hüppasime bussi peale ning kohale me jöudsimegi. Viisime oma asjad YHA Coolangatta backpackerisse, haarasin kaamera ning ujukad kaasa ja liikusime randa. Kuna ilm ei olnud päiksepaisteline, siis niisama rannas me ei pikutanud, vaid käisime väga pikalt mööda erinevaid randu ja ronisime mägede otsa. Nii mönus oli niisama jalutada mööda löpmatuid randu :) nägin kohe alguses randa jöudes paari surfarit, aga kui jöudsime Snapper Rocksi, siis oli neid mitukümmend, surfareid oli igas vanuses, küll 60-70ndates mehi kui ka 10-aastaseid surfipoisse. Otsustasime jalga puhata ühes surfiklubis, tellisime õlled ja jälgisime surfareid, super!
Hiljem jalutasime oma backpackeri poole tagasi ning haarasime tee pealt pitsad, nomnom!
Öhtul hakkas üks kohalik aborigeen minuga backpackeris rääkima surfamisest, löpuks jutustasime arvatavasti temaga umbes nii 1-2 tundi, näitas meile oma maale ja rääkis igast huvitavaid lugusid.
Gavin ühines meiega umbes 22.00 paiku, sõitsime Natural Bridge'i. Kohalik vana, kellega enne jutustasime backpackeris soovitas sinna minna, ütles et seal on alati öösiti palju huvilisi jne. Maarja tegi sinnapoole söites nalja, et niikuinii see mees lihtsalt saatis meid sinna ja seal polegi kedagi jne öudusfilmi kujutas ette :D alguses oli naljakas, aga kui olime umbes 30-40 minutit söitnud mööda mägesid, ühtegi autot vastu ei tulnud, köik oli kottpime, siis hakkasin Maarja jutu peale mötlema ja külmavärinad tulid peale.
Igatahes peale päris pikka söitu jöudsime sinna kohale, mitte midagi ei näinud, köik oli kottpime! Matkasime mööda matkaradu ühe taskulambiga, ega seljataha väga vaadata ei julgenud, sest igalpool valitses pime tühjus :D
Jõudsime kose juurde, väga võimas mühin oli, seejärel liikusime teadmata kuhu matkarada meid välja viib, koopasse. GLOWWORMS! woow, vinge vaatepilt, kui oled kottpimedas koopas ja terve koopa lagi on täis siniseid/helendavaid glowwormse ja taustaks kose mühin.
Tagasi jalutades ehmatasin ära kui korraks körvale vaatasin, tundus nagu mingisugune elukas vaatas metsast mu poole, aga tuli välja et need olid hoopis helendavad seened, huvitavhuvitav!
Olen kindel, et kohtasime tee peale miljoneid ämblikke ja usse, aga önneks me neid ise tähele ei pannud ja ei näinud:)
Pärast matkamist söitsime Coolangattasse tagasi Kings of Leoni saatel.
Kallistan !
Surfiklubis surfareid jälgimas
Cheers !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar